Raadio-Ringhääling
Back to all places
Minu nimi on Aleksander Tamm, sündisin 1868. aastal Tallinnas. Siinse majaga seob mind osaühisus Raadio-Ringhääling, mille üheks asutajaliikmeks olin. Enne osaühisuse tekkimist olin jõudnud töötada nii Tallinnas, Peterburis, Vladivostokis kui ka Ussuriiskis. Kui Venemaalt Tallinnasse tagasi pöördusin, tegutsesin Johan Pitka asutatud Rahvuslik-Vabameelses parteis ja lektorina Tallinna Rahvaülikoolis.
Osaühistuse asutasime 1924. aasta lõpul eesmärgiga Eestis raadioringhäälingut arendada. Meie esimene otsesaade läks eetrisse 18. detsembril aastal 1926, kui kell 19 kõnelesid haridusminister Jaan Lattik ja teedeministri abi Karl Jürgenson. Õigupoolest pidid nad kõnelema kell 19, kuid väikeste tehniliste viperuste pärast kõlasid esimesed sõnad ligi poole kaheksa paiku. Juttude järgi oli väljaspool Tallinnat kuuldavusega probleeme olnud. Sellest sai meie raadiojaama suurim nõrkus – kehv levikuala. Raadiolained ulatusid vaevu 100 kilomeetri kaugusele. Koplis asuv saatja oli maismaa poole kiirgamiseks üsna sobimatu ja enamus raadiolaineid kiirgasid mere poole, meie kuulajale täiesti kasutusse paika. Sellest hoolimata jätkus ringhäälingu tegevust selle nime all kuni 1934. aastal toimunud riigistamiseni, mille järel muudeti nimi Riigi Ringhäälinguks. Teie tunnete meie loodut Eesti Rahvusringhäälingu eelkäijana.
Siin Tallinn, Tartu ja Türi. Osaühisus “Raadio-Ringhääling”. ERR arhiiv 2001
Theodor W. Adorno raadioteooria: tõlgenduskatse Eesti vaatenurgast 1920. ja 1930. aastatel.
Aare Tool. 2023. lk 127-128
59.43964, 24.74693