Oleviste kirik

Mina olen Josine Papenbusch, Oleviste kiriku pastori Simon Wanradti abikaasa, kelle mu mees 1537. aastal ühe lõbunaisega lahkudes lihtsalt maha jättis. Minu juurde jäid meie kaks last ja tema raamatud, mis olid talle muidugi nii tähtsad, et ta neid veel mitu aastat taga nõutas. Meie abielu oli teadaolevalt esimene, mis luterlike reeglite Eestimaale jõudes Tallinna rae poolt ametlikult lahutati.

Minu töö oli aidata Tallinnas lapsi ilmale, olin hinnatud ämmaemand, nii et kui mina 1544. aastal surin, oli minu varaks heal järjel majapidamine: hõbedast lauanõud, uhked rõivad ja ehted ning eri sorti kuldmünte - kogu vara kokku üle 15 000 Riia marga eest.

CHARLOTTA: Minu nimi on Charlotta Carolina Ohmann, olen Tallinna kreisi vanem-ämmaemand. Selle ametiga jätkub tööd alati, kuid nii nagu sünnib iga päev lapsi, on vaja ka uusi inimesi ämmaemandateks õpetada. Mina olin õpetaja 1809. aastal loodud ämmaemandatele mõeldud koolis. Tunnid toimusid algselt mu enda korteris, siin Oleviste kiriku aias. Eksamiga lõppenud õpetusele eelnes 84-tunni pikkune õpe. Kahjuks suleti kool ligi kaks aastat peale selle loomist. Sulgemise järgselt kirjutas Justus Samuel Walter, minu kooli järelvaataja, eestikeelse sünnitusabi õpetuse, mis andis ülevaate sünnituse protseduuridest.

Tallinna linnaarhiiv. Ämmaemand. 20 okt 2020

Lisalugemist:

Veinikaupmehe ja Oleviste kiriku eestseisja Hans Pawelsiga kohtusime Pikk 35 maja juures. Siin kiriku tagaküljel võid näha tema tellimusel valminud kenotaafi, mis on kujundatud hilisgootiliku tiibaltarina. Kenotaafi mõlemal tiival paiknevad neli Kristuse kannatusi kujutavat raidreljeefi. Keskse tagaseina niššil on kujutatud Pawelsi peremärgiga vapikilp ja viierealine alamsaksakeelne tekst. Niši põhjas lamab luukere, mille rinnal on kärnkonn ja madu. Need keskaegsed kristlikud sümbolid tähistavad surma, pattu ja kõdunemist.